2018. a aprillikuus sõitsid Ungarisse keemiaõpetaja Aleksandr Kirpu ja bioloogiaõpetaja Urmas Tokko, et osaleda loodusainete-teemalisel täiendkoolitusel „Basic immunology and in vitro pharmacology“. Koolitus toimus Budapestis ja selle viis läbi LabMagister.

Meil avanes suurepärane võimalus õppida viis päeva kaasaegses farmakoloogia/biomeditsiini laboris, milles töötajad korraldasid sisuka ja huvitava praktilise koolituse. Seal tegeletakse nii in vitro kui in vivo loomkatsetega farmakoloogias kui ka biomeditsiiniliste analüüside ja uuringutega (sperma kvaliteet, vereanalüüs, rakukultuuride kasvatamine).

Taolistesse sertifitseeritud laboritesse võõrad tavaliselt ei pääse. Ent meil oli väga hea võimalus näha ning praktiliselt proovida vahendeid ja töövõtteid, mida töötavas ja hinnatud laboris igapäevaselt tehakse. Täname väga labori töötajaid, eriti Endre Mikus’t, Agnes Hajnal’i ja Olga Losonczi, kes päevad läbi lahkelt meid õpetasid ja juhendasid! Nii jõuavad arusaamad ja näited kaasaegsest teadusest ja selle rakendusvaldkondadest paremini koolitöösse, õpilasteni. Sellist töö- ja õppeprotsessi võiks, tundub et uudissõnana, nimetada siirdehariduseks.

Nagu  lubatud, toimus õppetöö suures osas nö käed-küljes meetodil. Oli väga rikastav viia end rohkem kurssi kaasaegse labori uuringute ja tööga ning tunda, et Eestis saadud erialane haridus selle mõistmiseks alt ei vea. Mitmesuguste farmakoloogia ja biomeditsiini alusteadmiste ja uuringute mõistmiseks saime näiteks proovida tööd organivanniga, eraldada erinevate kudede rakke narkoosis hiirest, tutvuda läbivoolu tsütomeetri tööpõhimõtte ja omavalmistatud  koekultuuri analüüsitulemustega, katsetada töötamist laminaarkapi steriilses klaasitaguses, tsentrifuugida ja valmistada preparaate spetsiaalse aparaadi abil.  Meile anti ka hea teoreetiline ülevaade ravimite väljatöötamise etappidest ning korraldati ringkäik farmaatsiatööstuse „reaktsioonitsisternide“ juurde.

Olgu siinkohal selgituseks toodud paar näidet:

  • Organivannides (organ bath) uuritakse kudede füsioloogiat ja farmakoloogiat – vastuseid keemilistele ühenditele või füüsikalistele teguritele (nt elektriimpulss). Meie uurisime hiire peensoole silelihaste kokkutõmbe sõltuvust metakoliini kontsentratsioonist. Nn vanni (tegelikkuses väiksemat sorti klaassilinder) lisatava metakoliini doosist oleneb lihaste kokkutõmbe tugevus, mida organivanni sensorite abil mõõta ja registreerida saab. Selliseid in vitro uuringuid on tarvis näiteks lihaseid lõõgastavate või nende kokkutõmmet suurendavate ravimite mõju ja õige doosi (või ka kõrvalmõjude) selgitamiseks. Loomulikult peab elundivannis looma kudede eluspüsimiseks soodsa keskkonna: valmistama mitmesugustest sooladest füsioloogilise lahuse, tagama sobiva temperatuuri, varustama kudet hapniku ja süsihappegaasiga.
  • Erinevate vere valgeliblede uurimiseks kasutasime läbivoolu tsütomeetrit. Ent selleks tuli valgelibled teistest vere komponentidest kõigepealt eraldada – sellekski on oma lahused ja meetodid. Tsütomeeter loendab erinevate rakkude, siin siis valgeliblede (erinevad granulotsüüdid, lümfotsüüdid, monotsüüdid jne) hulka, mis on nt arstidele oluline info patsiendi seisukorrast. Et aparaadi laserkiired suudaks mööda imepeent (ühe raku läbimõõdus) toru kiiresti liikuvaid rakke tuvastada, on need eelnevalt märgistatud värvainetega – õigemini, igale rakutüübile liidetakse teatud kindel (monokloonne) antikeha, millele omakorda fluorestseeruv aine (fluorokroom). Tsütomeetri laserkiired ergastavad erinevaid fluorokroome, mis siis kiirgavad spetsiaalse lainepikkusega valgust. Nii registreeritaksegi tsütomeetri optilises osas erinevad kiirguslained, mis arvutis seostatakse vastava rakutüübiga.

    Õhtuti tutvusime kauni ja sel aastal juba aprillikuus suvise ilmaga Budapesti vaatamisväärsustega. Reisi jäävad meenutama igas mõttes soojad mälestused, hulk kogutud tarkust ja huvi õpitu kohta edasi uurida.