Saabusime Islandile p\u00e4ev enne koolituse algust, et meil oleks v\u00f5imalik reisiv\u00e4simusest puhata ja natuke rohkem Islandit nautida. Koolituse avapauk toimus Reykjaviki imeilusas uues Harpa kontserdimajas. Maja n\u00e4eb v\u00e4ga efektne v\u00e4lja ja islandlased armastavad seda maja v\u00e4ga, kuigi see on m\u00f5neti ka kibe meenutus hiljutisest suurest finantskriisist.<\/p>\n
Avaseminaril saime esimese mulje, kuhu me sattunud olime. Kohal oli \u00fcle saja \u00f5petaja Euroopa erinevatest riikidest. Kuna tegu oli juba mitmenda English Matters\u2019i poolt korraldatud haridusliku \u00f5ppek\u00e4iguga, n\u00e4gime r\u00f5\u00f5msaid taaskohtumisi ja suurt elevust. Avaseminaril tutvustas Hafnarfir\u00f0is oleva Flensporgi keskkooli direktor meile Islandi koolis\u00fcsteemi.<\/p>\n
Islandi koolis\u00fcsteem on pidanud viimasel ajal l\u00e4bi tegema suuri muutusi, et kohaneda riigi ja \u00f5pilaste vajadustega. G\u00fcmnaasiumiharidus on seal olnud traditsiooniliselt nelja-aastane, aga et olla sarnasem muu maailma s\u00fcsteemidega (v\u00f5i et hoida raha kokku?), mindi \u00fcle kolmeaastasele s\u00fcsteemile. \u00d5ppekava mahtu aga v\u00e4ga palju koomale ei t\u00f5mmatud, nii et sisuliselt n\u00f5uti \u00f5pilastelt nelja aasta \u00f5ppe l\u00e4bimist kolme aastaga. Sellega saab hakkama ainult 25% g\u00fcmnasistidest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud l\u00f5petavad 3,5, 4 v\u00f5i hoopis 8 aastaga. Kuidas on see v\u00f5imalik?<\/p>\n
Enamik Islandi g\u00fcmnaasiumidest on l\u00e4inud \u00fcle kursusep\u00f5hisele \u00f5ppele. \u00d5pilastest ei moodustata klasse, kuna nad saavad pooled oma \u00f5ppeainetest valida ise. Koolid on seega tavaliselt lennup\u00f5hised. Kui \u00f5pilane kukub m\u00f5ne kohustusliku kursuse l\u00e4bi, saab ta selle aine kas j\u00e4rgmisel semestril v\u00f5i j\u00e4rgmisel aastal uuesti v\u00f5tta. Niimoodi v\u00f5ibki m\u00f5ne g\u00fcmnasisti \u00f5ppetee muutuda mitu aastat pikemaks, kui riik on seda ette n\u00e4inud.<\/p>\n
Enamik keskkooli \u00f5pilasi k\u00e4ib kooli k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6l. T\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus on Islandil t\u00e4nu turismisektori plahvatuslikule kasvule v\u00e4ga terav probleem. Lisaks, kuna inimasustus on h\u00f5re, ei saa Islandil ilma autota olla, ja seet\u00f5ttu on juba keskkooli \u00f5pilastel v\u00e4ga suur motivatsioon t\u00f6\u00f6le minna, et endale auto osta. Paljud g\u00fcmnaasiumid reklaamivadki end sellega, et nende tunnid l\u00f5ppevad poole p\u00e4eva pealt \u00e4ra, nii et \u00f5pilased saavad p\u00e4rast kooli t\u00f6\u00f6l k\u00e4ia.<\/p>\n
K\u00fclastasime ka tunde. Klassid on meie m\u00f5istes v\u00e4ga v\u00e4ikesed, ca 20 \u00f5pilast klassis, m\u00f5nes raskemas aines (matemaatika, f\u00fc\u00fcsika\u2026) isegi alla 10 \u00f5pilase klassis. Igakord, kui mainisin, et Eestis on g\u00fcmnaasiumis tavaliselt 36 \u00f5pilast klassis, pidid teiste Euroopa riikide \u00f5petajad peaaegu et minestama. \u00d5ppemetoodikad on Islandil samasugused nagu Eestis, n\u00e4gime loenguid, \u00fclesannete lahendamisi, praktilisi tunde ja t\u00f6\u00f6lehti. Nad kasutavad ka elektroonilist p\u00e4evikut, mis tundus olevat v\u00e4ga funktsionaalne, aga vormilt ja kujunduselt umbes 10 aastat iganenud. Islandil ei ole suuri \u00fcleriiklikke elektrooniliste p\u00e4evikute pakkujaid, nagu meil on E-Kool v\u00f5i Stuudium, vaid iga g\u00fcmnaasium on nokitsenud p\u00f5lve otsas oma.<\/p>\n
\u00a0Valik Islandi koolipilte<\/a><\/p>\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Saabusime Islandile p\u00e4ev enne koolituse algust, et meil oleks v\u00f5imalik reisiv\u00e4simusest puhata ja natuke rohkem Islandit nautida. Koolituse avapauk toimus Reykjaviki imeilusas uues Harpa kontserdimajas. Maja n\u00e4eb v\u00e4ga efektne v\u00e4lja ja islandlased armastavad seda maja v\u00e4ga, kuigi see on m\u00f5neti … Read More<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":998,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_mi_skip_tracking":false},"categories":[27],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1008"}],"collection":[{"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1008"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1008\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1023,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1008\/revisions\/1023"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/media\/998"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1008"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1008"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1008"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}