Olles Islandil \u00f5pir\u00e4ndel, oli f\u00fc\u00fcsika \u00f5petajal Agnes Vaskil ja bioloogia \u00f5petajal Ott Maidrel v\u00f5imalus n\u00e4ha v\u00f5imast Islandi loodust. Island on rahvaarvult k\u00fcll v\u00e4ikeriik aga samas on ta kultuuriselt palju suurem. Islandil olles m\u00e4rkasime esimese asjana, et tegemist on k\u00fcll v\u00e4ikese riigiga aga enamik elanikust on koondunud pealinna piirkonda elama. Lisaks oli \u00fcllatav n\u00e4ha, et juba m\u00e4rtsis oli v\u00e4ga palju turiste. Tuli v\u00e4lja, et turism on \u00fcks suuremaid elatusallikaid Islandil. Turistidena ja eestlastena tundsime, et Reykjavikis on liiga palju turiste ning \u00fche esimese asjana, mis me tegime, oli linnast p\u00f5genemine Islandi imeilusasse loodusesse.<\/p>\n
V\u00f5tsime sihtpunktiks Pingvellir Rahvuspargi ja me ei kahetsenud seda. Alates sellest, et s\u00f5it sinna oli h\u00e4mmastav – need Islandi m\u00e4ed ja maastikud pani meid seisatama mitmeid kordi ning v\u00f5tsime aega, et imetleda noort maad oma ilus. Samuti rahvuspargis ronisime m\u00f6\u00f6da m\u00e4ge \u00fcles, et j\u00f5uda kose tippu, kus avanes imeilus maastik m\u00e4gedele ja merele. Ja huvitav oli j\u00e4lgida, et olgugi, et rahvuspargis polnud suuri metsi ega rohelust, siis t\u00e4nu vaikusele, mis looduses meid tabas, hakkasime eristama loodush\u00e4\u00e4li – kajakad karjusid kuskil taamal, hiired jooksid meie eest peitu. Randadel n\u00e4gime suuri adruvalle kui ka s\u00fcvaveehai kaldale uhutud luustikku. Taipasime, et Islandi elu ei k\u00e4i mitte maismaal, vaid merel. Island on \u00fcmbritsetud elust, aga see pole meie silmale kohe n\u00e4ha.<\/p>\n
Samuti saime tunda ta Atlandi ookeani m\u00f6iret. \u00dche p\u00e4evaga t\u00f5usis merelt v\u00e4ga v\u00f5imas tuul, mis mattis meid oma k\u00fclma haardesse. Lund hakkas sadama horisontaalselt ja tunne oli, et kogu kehasoojus, mis sul oli, lahkus paari sekundiga. Samas Island see eest tasandab oma k\u00fclmust oma soojaveeallikatega. K\u00fclastasime Blue Lagooni soojaveeallikate keskust, kus saime tunda maap\u00f5ue soojust. Huvitaval kombel hakati kasutama geotermaalenergiat alles 1970ndatel, kui hakati uut tehnoloogiat kasutama, sest maailma oli tabanud naftakriis. T\u00e4nu geotermaaltehnoloogiale on Islandil n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga palju sooja vett, mida toodetakse v\u00e4ga looduss\u00e4\u00e4stlikul viisil, mis viib nii alla Islandi inimeste arved kui ka s\u00fcsinikujalaj\u00e4lje.<\/p>\n
Lisaks n\u00e4gime Islandi \u201cKuldset Ringi\u201d, mis on piirkond, kus on nii geisrid kui ka imelised kosed ja veelgi ilusamad m\u00e4ed. Seal ei osanud muud teha, kui nina vastu bussiakent olla ja imetleda. Islandi loodus oli v\u00e4ga imeline, sest ta on tegelikult noor maa ja alati noorel maal on ka oma tujud. Kohalik giid oskas r\u00e4\u00e4kida lugusid, et kuidas kohalikud \u00e4rkavad \u00fcles erinevates piirkondades ja vaatavad aknast v\u00e4lja ning avastavad, et nende heinamaal on tekkinud mingil imelikul kombel suur geiser, mida eelmine p\u00e4ev polnud.<\/p>\n
Samas k\u00fclastades Islandi Ajaloomuuseumi, saime aru, et Islandil pole kunagi olnud elu lust ja lillepidu. Kui esimesed elanikud Skandinaaviast saabusid 1000 aastat tagasi, siis pidid nad rinda pistma maaga, kus p\u00f5llupidamine on raskendatud, sest toitvat mulda oli v\u00e4he. Kui j\u00e4llegi n\u00e4lg ei n\u00e4pistanud, siis kimbutasid tihti merer\u00f6\u00f6vlid kohalikke elanikud. Huvitaval kombel oli merer\u00f6\u00f6vlid Mandri-Euroopast p\u00e4rit. Ja kui merer\u00f6\u00f6vlitest j\u00e4i v\u00e4heks, siis Island, kui noor maa, hakkas tujutsema ning aeg-ajalt oli vulkaanipursked nii v\u00f5imsad, et mattis kogu Islandi tuha alla, mis h\u00e4vitav kogu viljasaagi ning j\u00e4ttis n\u00e4lga nii koduloomad kui ka inimesed. Ehk surm hingas alati kuklasse, mis paneb m\u00f5istma, miks Islandi inimesed on v\u00e4ga suur austus looduse vastu kui ka naudivad iga hetke oma elust, kui viimast.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes on Island huvitav maa. Samas oli murettekitav, et turiste oli h\u00e4sti palju, sest tavaliselt k\u00fclastatakse just k\u00f5ige ilusamaid looduskauneid kohti Islandil ja on toodud v\u00e4lja, et need kohad hakkavad t\u00e4nu koormusele muutuma kui ka h\u00e4vima. \u00dchelt poolt siis turism toidab Islandi inimesi, samas h\u00e4vitab loodust, mis on kohalike elanikele oluline ja toidab neid. Aga vaadates ringi Islandil, saime aru, et mitte miskit ei \u00fcleta maailmas ikkagi loodust. Loodus on ilus ja v\u00f5imas ning isegi natukene hirmutav.<\/p>\n