Keele\u00f5petaja jaoks t\u00e4hendab \u00f5ppijakesksus\u00a0 vajadust s\u00fcgavuti m\u00f5ista, kuidas keelt \u00f5pitakse. Isiklik keele\u00f5ppimise kogemus, arusaam \u00f5pimotivatsiooni mitmetahulisusest\u00a0 ja tahe end pidevalt edasi arendada annab \u00a0keele\u00f5petajale teadmised ja oskused, mis v\u00f5imaldavad tal parimat n\u00f5u \u00a0anda k\u00f5igile motiveeritud keele\u00f5ppijatele.<\/p>\n
Motivatsioonil on keele\u00f5ppimisele tohutu m\u00f5ju ja see on otseselt seotud \u00f5ppija eesm\u00e4rkidega. Enamus keele\u00f5ppijatest on rahul, kui nad omandavad\u00a0 ladusa \u00a0suhtluskeele \u00a0reisimiseks ja s\u00f5pradega suhtlemiseks. Teised \u00f5pivad keeleeksami sooritamiseks edasij\u00f5udnud tasemel kas \u00fclikooli \u00f5pingute tarvis v\u00f5i siis lihtsalt prestii\u017ei p\u00e4rast. Kolmandad soovivad minna s\u00fcvitsi asja ilu p\u00e4rast. On selge, et keelekorrektsus ja s\u00f5navara suurus ei ole m\u00e4\u00e4ravad \u00fchtedele, kuid on \u00fcliolulised teistele. Keele\u00f5ppe strateegia valitaksegi alati vastavalt selle, millist keeletaset soovitakse saavutada. Kui eesm\u00e4rk ja strateegia omavahel sobivad, ei ole motivatsiooniga kunagi probleeme.<\/p>\n
Ka emotsionaalne k\u00fclg loeb, sest on suur vahe, kas keele\u00f5ppija piirdub p\u00f5hiteadmiste ja minimaalse s\u00f5navaraga v\u00f5i on tema\u00a0 eesm\u00e4rgiks meisterlik keelekasutus. Esimesel puhul piisab tihti vaid m\u00f5nest kuust, et tuttavas olukorras enam-v\u00e4hem toime tulla. Teisel puhul tuleb arvestada pikki aastaid kestva j\u00e4rjepideva t\u00f6\u00f6ga, mille jooksul kogeb keele\u00f5ppija ka perioode, kus arengut justkui ei toimugi. Vilunud keelekasutaja tasemeni j\u00f5uavad paraku vaid need, \u00a0kellel j\u00e4tkub s\u00fcdikust oma eesm\u00e4rgile pikaks ajaks kindlaks j\u00e4\u00e4da ja tagasil\u00f6\u00f6kidest mitte heituda.<\/p>\n
Ilma iseseisva harjutamiseta ei saa. Sorav k\u00f5ne t\u00e4hendab teatavasti mitut asja korraga \u2013 laia s\u00f5navara, veatut h\u00e4\u00e4ldust ja intonatsiooni, korrektset keelekasutust ning m\u00f5testatud tekstiloomet \u2013 ja \u00fcsna loomulikult ei suuda algaja keelekasutaja seda k\u00f5ike hoomata. Keelekursused on tark valik, aga need j\u00e4\u00e4vad tihti liiga l\u00fchikeseks. Ka koolile ei saa lootma j\u00e4\u00e4da, sest \u00f5ppet\u00f6\u00f6 l\u00fcnklikkus annab \u00a0parimal juhul vaid tugevad algteadmised. Seep\u00e4rast pole meisterlikkuse saavutamiseks muud teed kui omal vabal tahtel \u00a0keelega tegelemine. Paremini l\u00e4heb neil, kes oskavad rutiinseid \u00f5pitegevusi enda jaoks huvitavamaks m\u00f5elda. Vilunud keelekasutaja tasemini \u00a0j\u00f5utakse aga ainult siis, kui hoolikalt lihvitud uusi keeleoskusi praktilistes suhtlussituatsioonides kasutatakse, oma vigadest \u00f5pitakse ja ikka uuesti harjutatakse.<\/p>\n
Kas keele\u00f5petajal on tulevikus veel \u00fcldse t\u00e4htsust? Maineka inglise keele \u00f5petamise eksperdi Jim Scriveneri<\/a> s\u00f5nul on k\u00fcll\u00a0 ja kuidas veel! Keele\u00f5ppijad vajavad alati head \u00f5petust n\u00f5udliku teen\u00e4itaja poolt, kes siiralt oma \u00f5pilastesse usub.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Keele\u00f5petaja jaoks t\u00e4hendab \u00f5ppijakesksus\u00a0 vajadust s\u00fcgavuti m\u00f5ista, kuidas keelt \u00f5pitakse. Isiklik keele\u00f5ppimise kogemus, arusaam \u00f5pimotivatsiooni mitmetahulisusest\u00a0 ja tahe end pidevalt edasi arendada annab \u00a0keele\u00f5petajale teadmised ja oskused, mis v\u00f5imaldavad tal parimat n\u00f5u \u00a0anda k\u00f5igile motiveeritud keele\u00f5ppijatele. Motivatsioonil on keele\u00f5ppimisele tohutu … Read More<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":419,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_mi_skip_tracking":false},"categories":[17],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/333"}],"collection":[{"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=333"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/333\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1380,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/333\/revisions\/1380"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/media\/419"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=333"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=333"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=333"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}