{"id":531,"date":"2018-02-25T08:48:36","date_gmt":"2018-02-25T06:48:36","guid":{"rendered":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/?p=531"},"modified":"2018-07-26T13:14:59","modified_gmt":"2018-07-26T10:14:59","slug":"itaalia-keelest-ja-emakeeleopetusest-mujal-maailmas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/itaalia-keelest-ja-emakeeleopetusest-mujal-maailmas\/","title":{"rendered":"Itaalia keelest ja emakeele\u00f5petusest mujal maailmas"},"content":{"rendered":"

ERASMUS+ koolituse ajal k\u00e4isime ka Firenzes, unustamatuid muljeid j\u00e4tnud linnas. Itaalia kultuuriloos ja keele kujunemises on m\u00f5lemal linnal, nii Firenzel kui osalt ka Bolognal v\u00e4ga oluline roll: nimelt elas kuulus renessansikirjanik Dante Aligieri Firenzes, kuid oma loomingus, eelk\u00f5ige \u201eInfernos\u201c tegi ta Bolognale mitmeid viiteid, ilmselt ta ka elas selles linnas m\u00f5nda aega. Tallinna \u00fclikooli keelekeskuse lektor \u00a0Vittoriano Ren\u00f2 kirjutab: \u201eItaalia keel kujutas endast algselt piirkondlikku murret, mis \u00f5nnestus esmalt kehtestada kirjakeelena ning p\u00e4rast Itaalia \u00fchendamist 17. m\u00e4rtsil 1861 ka rahvuskeelena. Itaalia keele aluseks on XIV sajandi kirjanduses kasutatud Firenze murre, milles on kirjutatud Dante Alighieri \u201eJumalik kom\u00f6\u00f6dia\u201d. [—] Itaalia keel on eksisteerinud kirjakeelena pikka aega, selle s\u00f5navara ja s\u00fcntaks on \u00fcpris sarnased XIV sajandil kasutatuga: t\u00e4nap\u00e4eva itaalia keel langeb muide umbes 80\u201390% ulatuses kokku Dante Alighieri omaga \u2013 Dante saaks ka t\u00e4nap\u00e4eva itaalia \u00fchiskonnas keelega hakkama suuremate probleemideta. Loomulikult oleksid talle tundmatud m\u00f5isted telefon, televiisor, raadio ja paljud teised s\u00f5nad, aga ta suudaks aru saada ning vestelda paljudest muudest asjadest. Eelmainitu teeb itaalia keelest teiste keelte hulgas ainulaadse keele, kuna on v\u00f5imalik avada seitsesada aastat tagasi kirjutatud itaaliakeelne raamat ning saada peaaegu k\u00f5igest aru ilma s\u00f5naraamatu abita. (http:\/\/www.emakeeleselts.ee\/omakeel\/2008_2\/OK_2008-2_09.pdf<\/a>)<\/p>\n

Meie paljurahvuseline seltskond andis v\u00f5imaluse uurida, kuidas emakeelt ja kirjandust \u00f5petatakse neis riikides, kust meie kursusekaaslased olid p\u00e4rit. Kas ikka on nii, nagu meile tundub siin Eestis, et tunde on eriti v\u00e4he ja kirjandus suisa vaeslapse osas ning mujal rohi rohelisem ja selles vallas asjad paremad? Tegin v\u00e4ikese k\u00fcsitluse ja tulemus on meie olukorraga v\u00f5rreldes erinev. Enamasti on g\u00fcmnaasiumiastmes keel ja kirjandus l\u00f5imitud ja t\u00e4helepanu on pigem keeletundidel. \u00dcldiselt \u00a0tegeldakse neis tundides mitmesuguste tekstide lugemise, nende \u00fcle arutlemise ja tekstiloomega. Keele\u00f5petuse maht on kohati suurem, kuid tegelikult v\u00f5imalust \u00f5petada kirjandust eraldi ainena enamasti g\u00fcmnaasiumiastmes pole.<\/p>\n

Rootsist p\u00e4rit Marie s\u00f5nul \u00f5petatakse neil g\u00fcmnaasiumis kirjandust l\u00f5imituna keelekursustega. \u00dcldse on g\u00fcmnaasiumiastmes 3 kursust rootsi keelt, kuid iga kursuse maht on 100 tundi ja tunni pikkus on 60 minutit. Kirjanduse osakaal on umbes 1\/6 rootsi keele kogumahust. Mingit pikkade teoste lugemist ei n\u00f5uta, tegeldakse l\u00fchemate tekstidega. Kahel aastal on k\u00fcll eksam (g\u00fcmnaasiumi 1. klassi j\u00e4rel t\u00e4helepanu nii teksti m\u00f5istmisele kui kirjutamisele, 3. aasta j\u00e4rel lisaks kirjutamisele ka suuline argumenteerimine) , kuid \u00f5pilased v\u00f5ivad sellest l\u00e4bi kukkuda ja siiski kooli l\u00f5petada.<\/p>\n

Poolas on g\u00fcmnaasiumiastmes poola keelt n\u00e4dalas 5 tundi (tunni pikkus 45 minutit) ja neilgi on Ewelina s\u00f5nul kirjandus ja keel l\u00f5imitud. Poola lastel on vaja kooli l\u00f5pus sooritada eksam, mis koosneb kahest osast: eksami 1. osas, mis kestab 90 minutit, tuleb loetud teksti p\u00f5hjal vastata valikvastustega k\u00fcsimustikule ja kirjutada essee. Teine osa eksamist on aga suuline ja 10 minuti jooksul tuleb Poola kultuurilooliste allikate (n\u00e4iteks maalide) p\u00f5hjal arutleda ja vestelda eksamineerijaga, kes on v\u00e4ljaspoolt kooli m\u00e4\u00e4ratud komisjonist.<\/p>\n

Itaallased \u00f5pivad g\u00fcmnaasiumis keelt ja kirjandust (taas l\u00f5imituna) Giulia v\u00e4itel igal koolip\u00e4eval: kui m\u00f5nel p\u00e4eval tundi pole, siis teisel on kaks (tunni pikkus on Itaalias tavaliselt 60 minutit). T\u00e4pset kursuste arvu ta ei teadnud, kuna tegemist pole tegev\u00f5petajaga. Eelk\u00f5ige keskendutakse tekstianal\u00fc\u00fcsile ja mitmesuguste esseede ja arutluste kirjutamisele. Itaalia keele eksam on v\u00e4ga olulisel kohal: see \u00a0on k\u00f5igil kohustuslik sooritada \u00fchena viiest g\u00fcmnaasiumi l\u00f5pueksamist (teised eksamid s\u00f5ltuvad g\u00fcmnaasiumi \u00f5ppesuunast).<\/p>\n

Hispaanias on g\u00fcmnaasiumi 2 viimast aastat ettevalmistus \u00fclikooli astumiseks. Matemaatika\u00f5petaja Itziar on p\u00e4rit P\u00f5hja-Hispaaniast ja seal \u00f5petatakse nii baski kui hispaania keelt (kirjandus taas l\u00f5imitud keele\u00f5ppesse) g\u00fcmnaasiumi kahes l\u00f5puklassis 4+4 tundi (tunni pikkus 60 minutit), lisaks sellele \u00f5pivad k\u00f5ik noored inglise keelt, osa kohustuslikke aineid on inglise keeles juba p\u00f5hikoolis. Seega on keeletundide osakaal v\u00f5rreldes reaalainetega \u00fcsna suur.\u00a0 Kooli l\u00f5pus on kohustuslik emakeeleeksam.<\/p>\n

Meie k\u00f5ige eksootilisem kursuslane on Mohammed Sudaanist. Tema s\u00f5nul \u00f5pitakse araabia keelt l\u00f5imituna kirjandusega. Raamatuid n\u00fc\u00fcd enam lugema ei pea, kuid tema \u00f5ppimise ajal paark\u00fcmmend aastat tagasi oli see vajalik, samuti tuli p\u00e4he \u00f5ppida araabia kultuuri olulisi tekste. Kooli l\u00f5pus tuleb teha 2tunnine araabia keele eksam.<\/p>\n

Seega siis kokkuv\u00f5ttes: oleme \u00fcsna heas olukorras ja peaksime oma v\u00e4ikese rahva kultuuri ja keele s\u00e4ilitamiseks katsuma v\u00e4hemalt samas mahus keele ja kirjanduse eraldi \u00f5petamisega edasi minema.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

ERASMUS+ koolituse ajal k\u00e4isime ka Firenzes, unustamatuid muljeid j\u00e4tnud linnas. Itaalia kultuuriloos ja keele kujunemises on m\u00f5lemal linnal, nii Firenzel kui osalt ka Bolognal v\u00e4ga oluline roll: nimelt elas kuulus renessansikirjanik Dante Aligieri Firenzes, kuid oma loomingus, eelk\u00f5ige \u201eInfernos\u201c tegi … Read More<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":598,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_mi_skip_tracking":false},"categories":[19],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/531"}],"collection":[{"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=531"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/531\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":532,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/531\/revisions\/532"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/media\/598"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=531"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=531"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=531"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}