- \n
- Dublinis on sild nimega O\u2019Connell, mille laius on 5 meetrit suurem kui pikkus.<\/li>\n
- Hurling on iirlaste rahvussport, m\u00e4ngijad selle eest raha ei saa, kuid au ja kuulsust k\u00fcll. https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=PtZ0zDHqtug<\/a> (Kui tahad iirlast vihastada, siis kutsu seda muna-lusikal jooksuks.)<\/li>\n
- Viikingid \u00f5petasid iirlasi raha kasutama.<\/li>\n
- Iirlaste majad n\u00e4evad sarnased v\u00e4lja, kuid uksed on erksates toonides. Legend pajatab, et pubist \u0161vipsis peaga koju tulles aitab \u00f5ige ukse v\u00e4rv oma kodu \u00fcles leida. Reaalne p\u00f5hjus on palju proosalisem: sarnaste majade puhul on ukse v\u00e4rv ainuke individualismi v\u00f5imalus.<\/li>\n
- Kui riigis tekivad probleemid, siis The Germans<\/i> fight<\/i>, the French<\/i> strike<\/i> and<\/i> the Irish<\/i> emigrate<\/i>.<\/li>\n
- 1845-48 oli suur n\u00e4ljah\u00e4da, mis oli tingitud kartulisaagi ikaldusest, \u00fcle miljoni iirlase suri ja \u00fcle miljoni emigreerus Ameerikasse. Reis Ameerikasse kestis kolm kuud, laevad olid paksult inimesi t\u00e4is, kehv h\u00fcgieen ja toit tingisid selle, et paljud hukkusid, mist\u00f5ttu on hakatud neid laevu kutsuma ka coffin-ship – kirstulaevad. Surnud visati \u00fcle parda, nii v\u00f5is juhtuda, et laevade j\u00e4rel ujusid n\u00e4ljased haid, kes toitu ootasid. See t\u00f5i kaasa iirlaste rahvaarvu languse, mis pole siiani taastunud.<\/li>\n
- S\u00f5dadest: iiri kodus\u00f5jas hukkus rohkem kui vabaduss\u00f5jas ja Teise maailmas\u00f5ja ajal oli Iirimaa neutraalne. Nii USA kui Suurbritannia survestasid Iirimaad poolt valima, kuid v\u00e4idetavalt armastasid inglise s\u00f5durid Guinnessi \u00f5lut, mist\u00f5ttu j\u00e4tkati vajaliku tooraine importimist Iirimaale.<\/li>\n
- 1996 legaliseeriti lahutus ja homoseksuaalsus ning 2018 abort.<\/li>\n<\/ul>\n
<\/p>\n
…ja hariduss\u00fcsteemist<\/b>:<\/p>\n
- \n
- 15-16 eluaastal saavad \u00f5pilased v\u00f5tta vaheaasta (transition year \/ gap<\/i> year<\/i>), mille programmi korraldab kool. \u00d5pilased k\u00e4ivad korra-paar n\u00e4dalas t\u00f6\u00f6praktikal, \u00fclej\u00e4\u00e4nud aja l\u00e4bivad aineid, mis \u00f5petavad nii \u00f5ppima kui iseennast tundma. Eesm\u00e4rgiks on v\u00e4hendada hilisemat v\u00e4ljalangevust \u00fclikoolidest ja samuti, et \u00f5pilased teeksid elus k\u00fcpsemaid valikuid.<\/li>\n
- Walking<\/i> principle<\/i> t\u00e4hendab, et kui koolis on rohkem kui seitse \u00f5petajat, siis ei pea direktor ise tunde andma.<\/li>\n
- G\u00fcmnaasiumis on klassis tavaliselt 20-30 \u00f5pilast.<\/li>\n
- Igal \u00f5petajal on kohustus teha aastas 30 tundi p\u00e4rast koolip\u00e4eva (p\u00e4rast kella nelja) t\u00f6\u00f6d gruppides – lastevanematega, kolleegidega, individuaalt\u00f6\u00f6 ei l\u00e4he arvesse.<\/li>\n
- Koolitund kestab 40-60 minutit (s\u00f5ltuvalt koolist).<\/li>\n
- \u00dclikoolis on k\u00f5ige raskem sisse saada veterinaaria erialale.<\/li>\n
- Soovitakse juurutada s\u00fcsteem, kus \u00f5pilane kogub teatud osa l\u00f5pueksami punkte kooliaasta jooksul, et v\u00e4hendada eksamiperioodi pinget.<\/li>\n
- \u00d5petaja koormus on 22 (60 min) kontakttundi n\u00e4dalas.<\/li>\n
- Riigis on 30 000 tugi\u00f5petajat tavakoolis k\u00e4ivatele kergema erivajadustega \u00f5pilastele.<\/li>\n
- Iga \u00f5petaja peab aastas maksma 65 eurot registeerimistasu.<\/li>\n
- Iga hariduss\u00fcsteemis t\u00f6\u00f6tav inimene (sh kokad-koristajad) peab saama t\u00f6\u00f6le asudes politseist kinnituskirja (ka siis, kui soovib teise kooli \u00fcle minna).<\/li>\n
- G\u00fcmnaasiumis on 3 kohustuslikku \u00f5ppeainet: iiri ja inglise keel ning matemaatika, \u00fclej\u00e4\u00e4nud valib \u00f5pilane. Valikaineid \u00f5pitakse s\u00fcvitsi. \u00dclikooli astumiseks peab valikus olema v\u00f5\u00f5rkeel (prantsuse, saksa, hispaania v\u00f5i ladina).<\/li>\n
- Suurem osa algkoolidest on katoliiklikud, usu\u00f5petus on \u00f5ppekava osa. Ilmalike koolide arv kasvab.<\/li>\n
- 70% koole on segakoolid; erakoolid on enamasti kas ainult poistele v\u00f5i t\u00fcdrukutele m\u00f5eldud. Segakoolid on k\u00f5ik public schools<\/i>.<\/li>\n
- P\u00f5hiosa riigi toetusest l\u00e4heb \u00f5petajate palkadeks, v\u00e4ike osa koolimajade \u00fclalpidamiseks. V\u00f5imlad enamasti puuduvad.<\/li>\n
- Riiklik inspektor v\u00f5ib igal ajal ette teatamata tundi tulla. P\u00e4rast tunnivaatlust kirjutab ta tunni kohta (\u00f5petaja nime mainimata) avalikule veebilehele lastevanematele lugemiseks tagasiside.<\/li>\n
- K\u00f5ikidele koolidele, sh Waldorfkoolid, kehtib riiklik \u00f5ppekava, koolidel pole \u00f5igust teha muudatusi.<\/li>\n<\/ul>\n
Niipalju siis p\u00f5nevatest loengutest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud aja oleme nautinud k\u00f5ike ilusat ja head, mida elul pakkuda on: arheoloogia- ja kunstimuuseumid, iiri kohv, \u00f5itsvad nartsissid, p\u00e4ikesepaiste, t\u00e4navamuusikud, arhitektuurip\u00e4rlid, vanalinnamelu, r\u00f5\u00f5msad inimesed, maitsev toit, 16 soojakraadi veebruaris\u2026 mmmm!<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/Iirimaal-1-300x225.jpg\")
<\/a>![\"\"](\"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/group-6-176x300.jpg\")
<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"24.-25. veebruar Kursuse kahe esimese p\u00e4eva jooksul oleme kuulanud paari sisutihedat ettekannet – esimene k\u00e4sitles ajalugu, teine iiri hariduss\u00fcsteemi. M\u00f5ned huvitavamad faktid ajaloost: Dublinis on sild nimega O\u2019Connell, mille laius on 5 meetrit suurem kui pikkus. Hurling on iirlaste rahvussport, … Read More<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":967,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_mi_skip_tracking":false},"categories":[64],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/962"}],"collection":[{"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=962"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/962\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":986,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/962\/revisions\/986"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/media\/967"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=962"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=962"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/triinlingiene.ee\/ttgteachers\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=962"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
- Walking<\/i> principle<\/i> t\u00e4hendab, et kui koolis on rohkem kui seitse \u00f5petajat, siis ei pea direktor ise tunde andma.<\/li>\n