Erasmus+ projektid pajatavad nii mõndagi
Võib alustada Euroopa ühtsustunde tugevdamisest konkreetsete tegude, mitte pelgalt sõnade ja loosungitega.
Koolidevahelised strateegilised koostööprojektid ja õpetajate rahvusvahelised õpiränded on sel viisil saavutatud ühtsuse ilmekad näited. Pole siis ime, et kui juba on alustatud, tahetakse aina jätkata. Nii ka meie kool, kes me alustasime Erasmus+ projektitööga 2014. aastal. Kõigepealt tegime esimese õpirändeprojekti vaid kolme osalejaga. Seejärel koordineerisime 2015. aastal alanud kuue partnerkooli strateegilist koostööprojekti, milles osales kokku 36 õpilast ja 18 õpetajat. Sellele järgnes 2017. aastal teine õpirändeprojekt, mis viis üheksa Tamme gümnaasiumi õpetajat erialakoolitustele ja hariduslikele õppekäikudele kuude Euroopa riiki. Siis liitusime osalejatena itaallaste juhitud loodusteaduste projektiga. 2018. aastal alustasime kolmandat, 12 mobiilsusega kultuurisuuna õpirändeprojekti. Ja kui meie teine strateegiline koolide koostööprojekt SA Archimedese poolt heaks kiidetakse, võib meid peagi jälle leida koordineerimas nüüd juba üle 100 osalejaga rahvusvahelist partnerlust.
Võib peatuda Erasmus+ programmi prioriteetidel, näiteks õpilaste võtmepädevuste parandamisel, tõhusama õpetamis- ja õppimiskeskkonna loomisel või uuenduslike õppemeetodite ja digipädevuste arendamisel.
Või siis ka veidi salapärasel Euroopa mõõtmel, mis tegelikult ei tähenda midagi muud kui seda, et Euroopa haridusasutused tegutsevad üheskoos, õpivad üksteiselt ja loovad ühiselt lisaväärtust. Õnnestunud projektidel on pikaajaline mõju kõigile asjaosalistele ning projektitöös saavutatud positiivsed muutused on igapäeva koolitöös silmaga näha. See tähendab põhjalikult läbi mõeldud tegevuskava, efektiivseid projektitegevusi ja oskuslikku tegutsemist projekti tulemuste levitamisel. On üsna selge, et pikaajaline kogemus ja usaldusväärsed partnerid, aga ka tõsine huvi ja pühendumus, aitavad projektitöö tulemuslikkusele oluliselt kaasa. Tamme gümnaasiumil on see kõik olemas.
Võib jutustada põnevatest paikadest ja kultuuriväärtustest, mille tundmaõppimine rikastab ja harib.
Näiteks viis strateegiline koostöö projekt “Contemporary Literacy in Contemporary Kids“ meie kooli õpilased ja õpetajad mööblitööstust edendavasse, maailmamainega Lordelo do Ouro piirkonda Portugali põhjaosas, rahvakunsti ja ajalugu hindavasse Izmiti tööstuslinna Türgi Aasia-osas, kirjanikke ja kunstnikke inspireerivasse Falticeni väikelinna Rumeenia põhjaosas, põneva ajalooga Varde linnakesse Jüütimaa edelaosas ning imepärase arhitektuuriga Valenciasse Hispaania idaosas. Rännete tulemusel arenes osalejate keeleoskus, kusjuures inglise keele kõrval õpiti vastastikku ka eesti, hispaania, portugali, rumeenia, taani ja türgi keelt. Samuti tõstis kultuuridevahelise suhtlemise intensiivsus osalejate võimekust võõras kultuuris hakkama saada, aga ka oma tavasid ja kombeid tutvustada.
Võib kiita projekti õpitegevustes osalevaid Euroopa noori, kes üheskoos maailma parandavad, mitteformaalses õpikeskkonnas uusi oskusi omandavad ja end ületavad.
Näiteks õpiti eelpool mainitud projekti raames paremini tundma digitehnoloogia kasutamist koolitöös, samuti info töötlemist ja meedia analüüsi. Lisaks parandati oskust kodanikuna ühiskonnas kaasa lüüa. Kõik projekti õpitegevused toimusid tihedas rahvusvahelises koostöös, mille käigus uusi teadmisi kohe ka sisu loomisel ja tulemuste levitamisel rakendati. Suurenes nii õpilaste iseseisvus kui ka valmisolek tegusa meeskonnana tegutseda. Kahtlemata õppisid noored end võõrkeeles vabamalt väljendama, paremini argumenteerima ja avalikult esinema. Projektile tagasi vaadates toodi veel välja kordumatud võimalused maailma avardada, üksteiselt õppida ja elukestvaid sõprussidemeid luua.
Aga kindlasti tuleb rääkida õpetajast.
Kui õpetaja tunneb, et ta saab projektitöös kaasa rääkida teemadel, mis teda kõnetavad, siis ta tahab projekti panustada. Kui õpetaja teab, et ta pole oma pürgimustes üksi, on rahulolu kiiresti tulema. Õpetaja motivatsioon loeb. Üksteiselt õppimine, ühine julge katsetamine ning mõnikord ka vastuvoolu liikumine suurendab õpetajate ühtekuuluvustunnet ja valmidust oma kutsele truuks jääda. Õpetaja autonoomsus loeb. Projektitöö käigus omandatud uued teadmised ja oskused ning õpetaja jaoks tähendusrikas tagasiside motiveerib õpetajat ise kooliuuenduste poole liikuma, sest ta on oma valikutes vaba ja sõltumatu. Tamme gümnaasiumi teist õpirändeprojekti „Õpetaja professionaalne areng uue õpikäsituse valguses“ võib päris kindlasti pidada õnnestunud näiteks õpetamiskunsti hindava õpetaja heast tööst.