Saabusime Islandile päev enne koolituse algust, et meil oleks võimalik reisiväsimusest puhata ja natuke rohkem Islandit nautida. Koolituse avapauk toimus Reykjaviki imeilusas uues Harpa kontserdimajas. Maja näeb väga efektne välja ja islandlased armastavad seda maja väga, kuigi see on mõneti ka kibe meenutus hiljutisest suurest finantskriisist.
Avaseminaril saime esimese mulje, kuhu me sattunud olime. Kohal oli üle saja õpetaja Euroopa erinevatest riikidest. Kuna tegu oli juba mitmenda English Matters’i poolt korraldatud haridusliku õppekäiguga, nägime rõõmsaid taaskohtumisi ja suurt elevust. Avaseminaril tutvustas Hafnarfirðis oleva Flensporgi keskkooli direktor meile Islandi koolisüsteemi.
Islandi koolisüsteem on pidanud viimasel ajal läbi tegema suuri muutusi, et kohaneda riigi ja õpilaste vajadustega. Gümnaasiumiharidus on seal olnud traditsiooniliselt nelja-aastane, aga et olla sarnasem muu maailma süsteemidega (või et hoida raha kokku?), mindi üle kolmeaastasele süsteemile. Õppekava mahtu aga väga palju koomale ei tõmmatud, nii et sisuliselt nõuti õpilastelt nelja aasta õppe läbimist kolme aastaga. Sellega saab hakkama ainult 25% gümnasistidest. Ülejäänud lõpetavad 3,5, 4 või hoopis 8 aastaga. Kuidas on see võimalik?
Enamik Islandi gümnaasiumidest on läinud üle kursusepõhisele õppele. Õpilastest ei moodustata klasse, kuna nad saavad pooled oma õppeainetest valida ise. Koolid on seega tavaliselt lennupõhised. Kui õpilane kukub mõne kohustusliku kursuse läbi, saab ta selle aine kas järgmisel semestril või järgmisel aastal uuesti võtta. Niimoodi võibki mõne gümnasisti õppetee muutuda mitu aastat pikemaks, kui riik on seda ette näinud.
Enamik keskkooli õpilasi käib kooli kõrvalt tööl. Tööjõupuudus on Islandil tänu turismisektori plahvatuslikule kasvule väga terav probleem. Lisaks, kuna inimasustus on hõre, ei saa Islandil ilma autota olla, ja seetõttu on juba keskkooli õpilastel väga suur motivatsioon tööle minna, et endale auto osta. Paljud gümnaasiumid reklaamivadki end sellega, et nende tunnid lõppevad poole päeva pealt ära, nii et õpilased saavad pärast kooli tööl käia.
Külastasime ka tunde. Klassid on meie mõistes väga väikesed, ca 20 õpilast klassis, mõnes raskemas aines (matemaatika, füüsika…) isegi alla 10 õpilase klassis. Igakord, kui mainisin, et Eestis on gümnaasiumis tavaliselt 36 õpilast klassis, pidid teiste Euroopa riikide õpetajad peaaegu et minestama. Õppemetoodikad on Islandil samasugused nagu Eestis, nägime loenguid, ülesannete lahendamisi, praktilisi tunde ja töölehti. Nad kasutavad ka elektroonilist päevikut, mis tundus olevat väga funktsionaalne, aga vormilt ja kujunduselt umbes 10 aastat iganenud. Islandil ei ole suuri üleriiklikke elektrooniliste päevikute pakkujaid, nagu meil on E-Kool või Stuudium, vaid iga gümnaasium on nokitsenud põlve otsas oma.