24.-25. veebruar
Kursuse kahe esimese päeva jooksul oleme kuulanud paari sisutihedat ettekannet – esimene käsitles ajalugu, teine iiri haridussüsteemi.
Mõned huvitavamad faktid
ajaloost:
- Dublinis on sild nimega O’Connell, mille laius on 5 meetrit suurem kui pikkus.
- Hurling on iirlaste rahvussport, mängijad selle eest raha ei saa, kuid au ja kuulsust küll. https://www.youtube.com/watch?v=PtZ0zDHqtug (Kui tahad iirlast vihastada, siis kutsu seda muna-lusikal jooksuks.)
- Viikingid õpetasid iirlasi raha kasutama.
- Iirlaste majad näevad sarnased välja, kuid uksed on erksates toonides. Legend pajatab, et pubist švipsis peaga koju tulles aitab õige ukse värv oma kodu üles leida. Reaalne põhjus on palju proosalisem: sarnaste majade puhul on ukse värv ainuke individualismi võimalus.
- Kui riigis tekivad probleemid, siis The Germans fight, the French strike and the Irish emigrate.
- 1845-48 oli suur näljahäda, mis oli tingitud kartulisaagi ikaldusest, üle miljoni iirlase suri ja üle miljoni emigreerus Ameerikasse. Reis Ameerikasse kestis kolm kuud, laevad olid paksult inimesi täis, kehv hügieen ja toit tingisid selle, et paljud hukkusid, mistõttu on hakatud neid laevu kutsuma ka coffin-ship – kirstulaevad. Surnud visati üle parda, nii võis juhtuda, et laevade järel ujusid näljased haid, kes toitu ootasid. See tõi kaasa iirlaste rahvaarvu languse, mis pole siiani taastunud.
- Sõdadest: iiri kodusõjas hukkus rohkem kui vabadussõjas ja Teise maailmasõja ajal oli Iirimaa neutraalne. Nii USA kui Suurbritannia survestasid Iirimaad poolt valima, kuid väidetavalt armastasid inglise sõdurid Guinnessi õlut, mistõttu jätkati vajaliku tooraine importimist Iirimaale.
- 1996 legaliseeriti lahutus ja homoseksuaalsus ning 2018 abort.
…ja haridussüsteemist:
- 15-16 eluaastal saavad õpilased võtta vaheaasta (transition year / gap year), mille programmi korraldab kool. Õpilased käivad korra-paar nädalas tööpraktikal, ülejäänud aja läbivad aineid, mis õpetavad nii õppima kui iseennast tundma. Eesmärgiks on vähendada hilisemat väljalangevust ülikoolidest ja samuti, et õpilased teeksid elus küpsemaid valikuid.
- Walking principle tähendab, et kui koolis on rohkem kui seitse õpetajat, siis ei pea direktor ise tunde andma.
- Gümnaasiumis on klassis tavaliselt 20-30 õpilast.
- Igal õpetajal on kohustus teha aastas 30 tundi pärast koolipäeva (pärast kella nelja) tööd gruppides – lastevanematega, kolleegidega, individuaaltöö ei lähe arvesse.
- Koolitund kestab 40-60 minutit (sõltuvalt koolist).
- Ülikoolis on kõige raskem sisse saada veterinaaria erialale.
- Soovitakse juurutada süsteem, kus õpilane kogub teatud osa lõpueksami punkte kooliaasta jooksul, et vähendada eksamiperioodi pinget.
- Õpetaja koormus on 22 (60 min) kontakttundi nädalas.
- Riigis on 30 000 tugiõpetajat tavakoolis käivatele kergema erivajadustega õpilastele.
- Iga õpetaja peab aastas maksma 65 eurot registeerimistasu.
- Iga haridussüsteemis töötav inimene (sh kokad-koristajad) peab saama tööle asudes politseist kinnituskirja (ka siis, kui soovib teise kooli üle minna).
- Gümnaasiumis on 3 kohustuslikku õppeainet: iiri ja inglise keel ning matemaatika, ülejäänud valib õpilane. Valikaineid õpitakse süvitsi. Ülikooli astumiseks peab valikus olema võõrkeel (prantsuse, saksa, hispaania või ladina).
- Suurem osa algkoolidest on katoliiklikud, usuõpetus on õppekava osa. Ilmalike koolide arv kasvab.
- 70% koole on segakoolid; erakoolid on enamasti kas ainult poistele või tüdrukutele mõeldud. Segakoolid on kõik public schools.
- Põhiosa riigi toetusest läheb õpetajate palkadeks, väike osa koolimajade ülalpidamiseks. Võimlad enamasti puuduvad.
- Riiklik inspektor võib igal ajal ette teatamata tundi tulla. Pärast tunnivaatlust kirjutab ta tunni kohta (õpetaja nime mainimata) avalikule veebilehele lastevanematele lugemiseks tagasiside.
- Kõikidele koolidele, sh Waldorfkoolid, kehtib riiklik õppekava, koolidel pole õigust teha muudatusi.
Niipalju siis põnevatest loengutest. Ülejäänud aja oleme nautinud kõike ilusat ja head, mida elul pakkuda on: arheoloogia- ja kunstimuuseumid, iiri kohv, õitsvad nartsissid, päikesepaiste, tänavamuusikud, arhitektuuripärlid, vanalinnamelu, rõõmsad inimesed, maitsev toit, 16 soojakraadi veebruaris… mmmm!
