26.veebruar
Desmond College
Sõitsime Iirimaa lääneserva, et külastada Limericki linna ja sealt poole tunni kaugusel asuvat kooli, mis on mõeldud kergema erivajadusega lastele.
Tähelepanekuid:
- Tunnid on 40 minutit pikad. Valides valikaineks näiteks muusika, saab õpilane seda 4 x nädalas – õpitakse laulmist, pillimängu, komponeerimist.
- Igal õpilasel on võimalus kasutada iPadi, kõik õpikud on digitaalselt alla laaditavad. IPadi saab kasutada ainult õppetööks, segavad veebilehed on kinni keeratud.
- Õppetöö käib iiri keeles. Gaeli keeles céad míle fáilte tähendab ‘a hundred thousand welcomes’ ehk olete igati teretulnud, ja see silt oli ühe koolihoone peal.
- Koolis on eraldi õpperuum Daily Living Skills, kus saab õppida igapäevaelus vajaminevaid oskusi – kuidas keeta teed, pesta nõusid vmt.
- Direktrissi sõnul on koolis range kord; distsipliiniprobleemid lahendatakse kindlaetapilise vestluse läbi: õpilane peab leidma vastuse viiele olukorda analüüsivale küsimusele, sh mida ta ise peaks järgnevalt ette võtma, et konflikt heastada/lahendada.
- Kuigi on tegemist erivajadustega õpilastega, on kooli õpilased saavutanud Iirimaa kõige prestiižsemal teaduskonkursil läbi aastate kõrgeid kohti.
- Küsimuse peale, kui palju jäetakse kodust tööd, vastas üks 15-aastane tüdruk, et umbes tunni aja jagu.
- Koolis käib üks õpilane, kellel on tugev nägemispuue, mistõttu on värvitud käsipuud ja trepiastmete ääred kollaseks, et ta neid paremini näeks.
Õpilaste tööd presenteeritakse kooli seintel, lisaks on stendidel positiivsed mõtted, kuidas suhtuda õppetöösse:
-
- Keep Calm and study history.
- This is too hard – this may take some time and effort.
- I give up – I will use some of the strategies I have learned.
- I cannot to Maths – I am going to train my brain in Math!
- You can learn something new every day if you listen.
27. veebruar
Loreto College
See kool oli põnev juba pelgalt sellepärast, et see oli a) katoliiklik b) tüdrukutele mõeldud c) erakool. Kuigi koolis ilmselgelt peeti au sees traditsioonilisi väärtusi, anti kooli tutvustamise ülesanne vist nende kõige innovatiivsemale õpetajale, varem 10 aastat kinotööstuses juhtival kohal töötanud ärimehele. Saime teada järgmist:
Õppemaks on u 4500 eurot aastas.
Vanemad püüavad lapse kooli hingekirja panna juba enne võsukese sündi. Küsimuse peale, mis sellist tungi põhjustab, selgitas õpetaja, et esiteks on kool eksamitulemustelt Iirimaal viies, ning teiseks kulub näiteks riigikoolis tunnist 20 esimest minutit korra loomisele.
- Klassides on maksimaalselt 22 õpilast (tavaliselt 20-22).
- Võrreldes eelmise kooliga, ei olnud siin lubatud õpilasi pildistada.
- Tunnid on 40 minutit pikad; keeled, ‘science’ ja ‘practical classes’ 2×40.
- Koolipäev algab alati ühise väikese “mõtlusega”, mis annab päevaks inspiratsiooni. Mõtlus võib olla kristlik või mõnel sotsiaalselt olulisel teemal, ning selle organiseerivad õpilased.
- Uued õpilased saavad endale nö buddy – meie mõistes tuutori, lisaks on veel lennuvanem, kes hoiab korda, et uued saaksid kooliga kohaneda ja tunneksid end uues keskkonnas hästi.
- Vaheaasta on selles koolis kohustuslik.
- Põhikooli esimese aasta õpilastele (13-14 aastased) kooliaasta sees hindeid ei panda, antakse kommentaare. Hinded saadakse kooliaasta lõpuarvestuste eest. Järgmisel aastal tahetakse süsteemi laiendada ka teise aasta õpilastele.
- Kolmapäeval lõppevad tunnid kell 13, millele järgneb pikem sportik tegevus (kes teeb joogat, kes mängib rugbit, tennist, mida iganes). Lisaks kolmapäevasele spordile, on nädala sees ka tavaline kehaline kasvatus. See on ka aeg, mil õpetajad saavad teha koosolekuid.
- Õpikud on enamasti kodus, koolis on õpilasel tavaliselt kaasas iPad.
- Õpilased peavad maksma nii toidu kui ka õpikute eest.
- Algklassi õpilased peavad vahetundide ajal välja minema, kui ilm seda lubab.
- Ka selles koolis oli seinte peal palju õpilaste tehtud kunstiteoseid ja positiivseid mõtteid, näiteks:
Do more of what makes you happy.
THINK BEFORE YOU SPEAK:
T – is it True?
H – is it Helpful?
I – is it Inspiring?
N – is it Necessary?
K – is it Kind?
- Novaatorlik businessman-õpetaja pidas oma töös oluliseks:
- Luua ‘relaxing’ and ‘engaging’ õhkkond; näiteks mängis ta ka tunni ajal vahel taustaks vaikselt muusikat.
- Kasutada info õpilaseni viimiseks õppetöös interaktiivseid mänge.
- Küsida iga 6 nädala tagant tagasisidet (teised õpetajad seda ei teinud). Tagasiside koosnes kümnest küsimusest, sealhulgas:
-
-
- Did you enjoy the classes?
- What did you learn?
- How can I help you further?
-
-
- Anda põhjalikult üks-ühele järelaitamist õpiraskustes õpilastele. Järelaitamisperiood võis kesta paarist nädalast paari kuuni.
Mõlemas koolis oli näha, et raha läheb inimeste peale (õpetajate palgad, erivajadustega laste igapäevased saatjad – viimast nägime ka erakoolis) jmt. Klassiruumides mingit luksust polnud, pigem olid need üsna räsitud (kuigi värvigammalt helged ja loovalt õpilaste töödega kaunistatud). Kallis erakoolis istusid õpilased prostadel plastmasstoolidel, koolivormiks oli tavaline hall kapuutsiga dressipluus.
28. veebruar
Dominican College
- Katoliiklik riigikool (vanemad toetasid rahaliselt vaid huvitegevust jmt)
- Nagu eelmistes koolideski, olid kooli väärtusteks: distsipliin + akadeemilisus + süsteemne panustamine vaimsesse tervisesse: igal pool seintel motiveerivad-toetavad mõtteterad, ‘well-being’ tunnid jmt
- Tunnid olid 40 min pikad, klassides 20-22 õpilast.
- Usuõpetuse tund ei olnud “piibliõpetus”, vaid käsitleti filosoofiat, sotsiaalset õiglust, moraali ja eetikaga seotud probleeme jmt. Õpetaja selgitas, et põhjuseks on, kuna enamus õpilasi on “cultural catholics”, mitte “practicing catholics”.
- Nagu eelmistes koolideski, mobiiltelefonid pidid koolipäeva jooksul olema kapis.
- Riigieksamite tulemuste põhjal oli kool jällegi üks Iirimaa parimaid (ja kuhu vanemad püüavad lapsi kirja panna juba enne sündi). Ometigi toimus igapäevane õppetöö ilma hinneteta. Talvel ja varasuvel toimuvad igas aines eksamid/suuremad testid, mille tulemused (reports) saadetakse ka vanematele.
- Kodused tööd võtavad sõltuvalt päevast kuni 2h aega. Enamasti tehakse need ära peale tunde koolis; õpilane maksab valvavale/juhendavale õpetajale paar eurot.
- Nagu eelmistes koolideski, oli kooli korra tõsise rikkumise puhul karistuseks õpilase mõneks ajaks koolitööst eemaldamine.
- Suur osa kooli raamatukogu raamatutest olid lastevanemate annetused. Kingitud raamatu esilehele oli kleebitud ametlik sissekanne kinkija nimega.
- Selles koolis käisime ringi väikestes gruppides õpilaste juhtimisel, mis andis hea võimaluse uurida, kuidas tunnetab koolisüsteemi õpilane. Õpilase selgitusi:
- koolinädala sees on ka mõnedes ainetes mittehindelisi teste (läbisaamiseks vaja 40%). Teste järele teha ei saa. Midagi ei juhtu, kui sa testis põrud. Aga üldiselt juhtub seda harva.
- Küsimuse peale, et mis motiveerib õppima, kui hindeid pole, ei osanud õpilased vastata, nad ei saanud sellest küsimusest nagu arugi. Samuti jäid mõistetamatuks küsimused, kas on mingit koolistressi või väsimust, või mis juhtub, kui puudud. Nad ütlesid, et on distsipliini ja õppimisega harjunud, mingit muserdust see ei tekita.
- Ainus asi, mis neile ei meeldinud, oli teise sugupoole puudumine, õpilased ise eelistanuks segakooli.
- Küsimusele, kas nad loevad vabal ajal ka mittekohustuslikku kirjandust või kas neile meeldib lugeda, tuli vastuseks rõõmus “ei”. Nii et päris teise planeedi tulnukatega siiski tegemist polnud. 🙂
Kokkuvõtteks
Külastatud koolide ühisjooned olid:
- Raha suunati inimestesse, mitte taristusse.
- Koolide põhiprintsiipideks olid: akadeemilisus, distsipliin, holistiline lähenemine õpilasele; iga õpilase tervikliku arengu toetamine.
- Koolijuhid olid entusiastlikud, selge visiooniga. Nad suhestusid terve uue põlvkonna toetamise ja suunamisega, mitte ainult oma asutuse tööga.
